Rahvast ei usaldata, rahvas on lammas

ilves-tarand

Homme on presidendivalimised.  President on parteitu ning tema rollil on eelkõige eetiline mõõde. Siiski valivad presidendi poliitikud, mitte rahvas. Mida sellest järeldada? Maamehelik väljend on siinkohal kõige tabavam  – rahvast ei usaldata, rahvas on lammas.

Ilves kardab, et otsevalimised võimaldavad populismi levikut. Sellise seisukoha võtmisega saadab ta välja ühe kindla signaali: Me oleme küll demokraatlik riik, kuid mitte ühtne riik.

Ja tal on õigus, sest ebaühtsust on igal pool näha. Samuti on Ilves toonitanud seda nii ajakirjanduse vahendusel kui ka eilses teledebatis:  „Tigedus, õelus, sapilisus. Irvitatakse, tänitatakse sh ka poliitikas – see ei tee meie elu paremaks.“


Mis teeks meie elu paremaks?

Ansip ütleks, et : „Suurem rikkus“
Kõrgem palk?
Võrreldes 2005 aastaga, sain mina 2008 aastal 2x suuremat palka – kas see muutis minu elu õnnelikumaks?  Absoluutselt mitte. Rahulolu ja õnne vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. Loomulikult peavad esmavajadused olema rahuldatud, kuid raha eest õnne osta ei saa.

Ilves ütleks, et: „Rohkem kultuuri“
Tavainimese jaoks on Laulupidu ning kultuuriga tegelemine„leisure time“ ehk vabaaja tegevus.
Üritus mida kord aastas külastada, kontserdid, mida nädalavahetusel väisata. Tegelik muutus saab tulla vaid keskkonnast, mille sees me iga päev suurema osa ajast viibime – see on meie töökeskkond. Ülemuste suhtumine sinusse ja sinu suhtumine ülemustesse ning töösse.

 

President peaks tegelema algatustega, mis süstib inimeste igapäeva ellu uut lootust ja usku

Lootus ja usk tärkavad ellu siis, kui inimene saavutab oma elu ja tegemiste üle suurema kontrolli. Ta saab midagi muuta, oma elu vaba tahte järgi kujundada.

Aarne Rannamäe Ilvesele: „Tigedusel ja kurjusel on ka mingi põhjus, inimesed ei ole niisama tigedad ega kurjad?

Ilves : „Me võiksime proovida olla üksteise vastu viisakamad“ – see on ikka nii nõrk statement ,et kohe jube hakkab.

Selle asemel võiks Ilves pöörduda rahva poole umbes nii: „Kallis rahvas, teie sissetulek ei sõltu otseselt teie tarkusest ega intelligentsusest, vaid sellest, kui palju väärtust te suudate luua oma ametipostil. Õppige looma rohkem väärtust ja teie elustandard paraneb. Meie kõigi elu paraneb“.

Miks öelda midagi sellist? Sest see on reaalsus. Sest me oleme tilluke osa Euroopa Liidu suurest majandusruumist. Sest see annab meile võimaluse olukorda muuta läbi enese muutmise.

 

Majanduskeskkonna ja mängureeglite vähene tundmine

Olen küsinud oma lähedastelt inimestelt, et kas nad mõistavad, mis on kapitalism ning intellektuaalselt on mõistmine olemas. Emotsionaalne tunnetus ning suhestumine aga puudub. Mida ma selle all mõtlen?

Väide, et ettevõtlusega tegelevad vaid vähesed, on vale. Iga inimene tegeleb ettevõtlusega, igaüks müüb oma oskusi turul, igaüks teenib vaid nii palju, kui palju suudab väärtust luua. Isegi siis, kui oled eluaeg palgatööl ning töötad kellegi teise heaks, oled sa sisuliselt ühemehe firma, sest sa müüd oma oskusi. Tööandja või riigi peale liigne lootmine on illusioon. Inimesed otsivad garantiisid, aga tegelikkuses pole garantiisid olemas. Kõik hädad sünnivad vastutuse äraandmisega ning parem elu algab vastutuse võtmisega. Selline kollektiivne arusaam meie ühiskonnas puudub.

Tarandi teesid

Tarand: „Meil on sulgunud ja kinnine ühiskond.“

Äraminek Eestist ei ole seotud ainult palganumbritega, vaid siinse keskkonnaga – kuri, tige, õelutsev, sarkastiline,  mossis näoga Eesti – arvatakse, et siin ei ole hea elada“.
Ma soovin algatada protsesse, mis seda suletust vähendaksid.“
Ma olen parteistumise vastu.“
Ma soovin empaatilisemat ja kaasahaaravamat ühiskonda.“

Tubli Tarand. Kõik on õige. Kuid kuidas sa seda teha plaanid?
Tarand: „Seaduste muutmine teeb suure vahe“.

Seaduste muutmisest üksi ei piisa. Olgu meil ükskõik millised seadused, inimene jääb ikka oma mõttemaailma ning harjumuspärastesse mustritesse kinni, kui pole kedagi , kes temasse uut usku ja indu süstiks.

Mitte seadust ei ole vaja muuta, vaid vaja on julgustada inimesi kandma oma elu ja tegemiste ees suuremat vastutust. Vastutusega kaasneb tarkus, väheneb lollus ning kasvab vaimsus.

Vaimsus on riigi kestmajäämise seisukohalt kõige olulisem

 

Ilma ühise vaimsuseta ehk religioonita pole ka ühtset rahvast

Eestlastele meeldib kirjutada oma profiilile“ Spiritual but not religious“. Kui minu usuga kaasnevad mingid rituaalid, siis see pole enam hea märk.

USA’s hoiab religioon kogukondi koos – inimesed tulevad kokku, räägivad oma muredest, vennastuvad – avastavad, et me polegi nii erinevad, meil kõigil on sarnased mured ja rõõmud; otsivad vastuseid ning panevad siis padavai uusi mõtteid ja ideid ellu viima.  Nädala aja pärast tulevad uuesti kokku . Religioon ühendab kogukonda. Eesti on linnriik ja siin linnas kogukonnad ei suhtle, linnas ei tunne me isegi oma naabrit. Meil puudub üksteise vastu igasugune huvi.

Mõned päevad tagasi ilmus BBC’s artikkel, mis tõi välja, et statistiliselt on Eesti maailma kõige vähereligioossem riik – Nr 1. Rahvas on uhke – „Jah olengi maausku“. Maausk ei ühenda inimesi, sellel puudub ühtne dogmaatika ja reeglistik. See ei ühenda meie ühiskonda.

Telli endale teavitus uuest blogipostitusest e-maili peale või liitu meie rss feediga

14 kommentaari

  1. 1
    Ralf

    Mnjah! Nõnna ta on, et üheskohas seob (on’s see’s nüüd religioon vai miskine muu kooskäimine), teises taas mitte.
    Kogukonda/ndi pole lihtsalt…..Uue Maailma kant vast esimene pääsukene sel suunal…..
    Tgelikult oleks medel presidendikantselei rida (rahvamees ta ju peab olema – per se) nt “Teeme ära” ja sihukesi asju käima vedada. Ja mis pääasi, käimas hoida.


  2. 2

    Hmhh… kirjutad, et Maausul puudub ühine dogmaatika ja reeglistik ning seetõttu see ei ühenda inimesi? Kuidas seda nüüd mõista? Kas dogmad ja reeglid usu maailmas on kasulikud sinu arvates?


  3. 3
    O.

    Oletan, et Remy mõtleb siinkohal, et ühtne reeglistik ja kasvõi komme igal pühapäeval kirikus kokku saada loob ühise pinna, kust ühtsus tulla võiks.. mitte, et 21.sajandil väga tõsimeelne usk see märksõna peaks olema, aga ühtsuse tundmine ja ühise asja eest väljas olemine on kindlasti positiivne.


  4. 4
    Daisy

    Väga tõelist Eesti rahva olemust kirjeldav artikkel, kus on välja toodud ka olukorra parandamise loogiline võimalus.
    Aitaks ka isegi usuõpetuse 10 käsu järgimisest, mis parandaks oluliselt inimväärikust ja kaasinimestesse suhtumist.
    Meie kultuuriüritused on kui masinlikult toodetud rahvakogunemised, millega tihti kaasneb liigne alkoholitarbimine.
    Nulli on viidud ka maaelu, kus veel elas töökas ja ausam rahvahulk, prioriteet on igavust tootev linnaelu.
    Lausa jube on lugeda igavlevate linnlaste labaseid internetikommentaare, iseennast sellega lõbustades. Arukam oleks ennast ja oma teadmisi täiendada selle asemel.
    Vaadates samuti presidendi kanditaate, jäi hr. Tarandi esinemises silma tema mõnitav, labane käitumisviis solvangute saatel ja mida oodata veel rahvalt, kui riigipea oleks sellise käitumismaneeriga rahvale eeskujuks.


  5. 5
    Vaino

    Pole me presidendil midagi teha -kummitemplina tegutsev valitsev klikk näitab koha kätte ka temale ,niikaua kuni kestab see kapitalism eestis pole rahva ühtsusest ka unistada mõtet, see ühtsus kisti laiali koos usa ,inglismaa,saksamaa, soome, ja teiste poole pürgijate vahel-nii mitme riigi koopiaid pole vist üheski teises riigis kui eestis-mis ühtsest usust siin rääkida kui eesti on täis uskmatuid.Oleks aeg raputada seda valitsust ja saaks tarand pooled hääled, siis tekiks usku ka juurde, muidu kogu aeg kummi maitse toidul sees-valitsuse asi ikka kuidas inimesed elada saavad-annaks jumal neile natukegi mõistust, siis ei jookseks riik täitsa tühjaks noortest, neile pean lootma, et tulevikus pensioni saada…kui sinnani elad, sest ajutisi töövõimetuid meil ka ei ravita-taastusravi saavad raske ja sügava puudega lootusetud kliendid, töömees pane aga takka ja teeni kapitalistile heaolu-sotsiaalsed garantiid on ebavõrdsed seoses kulutatud energiaga ja liigestega-liiga paljud laua taga istujad ihkavad rohkem saada kui töömees jõuab teha…see on kandidaadi mõttekoht-kui sotsiaalsed garantiid muutuvad ja ei lükata 17 aastaseid poisikesi auku niisama heast peast ilma garantiita ,siis hakkab usku eestisse tekkima.


  6. 6

    Kuidas see on seotud marketinguga ja DDRi tegesusega?


  7. 7
    Remy

    Jevgeni, paralleele turundusega annab tõmmata siin mitmeti. Riik pole midagi muud, kui üks suur äriühing. Selle postitusega otseselt haakuv artikkel: http://www.ddr.ee/seestpoolt-valjapoole-turundus/


  8. 8
    toomas

    Riik ei ole äriühing.Nii võiks ju mõelda,kuid äriühingu eesmärk on kasumit teenida.Riigi eesmärgid on natuke teised.Säilitada om keelt ja rahvust,arendada kultuuri,hoolitseda nõrgemate eest,jne.Ükski nendest eesmärkidest ei kuulu ühe äriühingu programmi.Muidugi on riigil ka teisi eesmärke,kust võiks ju paralleele tõmmata äriühinguga.Ärge lihtsustage riigi olemust.


  9. 9
    silja kivirand

    Arvan ,et inimese eest ei seisa peale inimese mitte keegi .Proovigu elada riigikoguliige miinimumpalga eest ,siis räägime edasi.


  10. 10
    Maia

    Tegin lehe lahti ja tekkis küsimus alguse banneri kohta, kas need silmad peavadki sellised saatanlikult punased olema :)


  11. 11
    Anda Z-L

    Samad mõtted – 1)Inimesed ootavad riigilt liiga palju garantiisid nõnda muutudes riigist sõltuvaks. Kuigi olles kahe lapse ema tunnistan, et olen tänulik vanemahüvitise eest, ja rõõmustaksin, kui saaks lapsele muretult keskenduda kuni ta saab vähemalt kaheaastaseks, sest poolteiseaastane on veel liiga väike lasteaeda minekuks. Mul õnneks on abikaasa, ma ei kujuta ette, kuidas üksikemad lapsi kasvatavad…
    2) Ka religiooni teemal nõustun. Olen sünnist saati olnud ateist, kuid vahel mul on sellest kahju, sest religiooniga kaasnevad rituaalid, elu on korrastatud, igal tegevusel ja sündmusel on oma koht ja aeg, on aeg mõtlemiseks kõrgematele väärtustele. Võib-olla Eesti peaks leiutama uut religiooni, mis ei keskenduks jumala teenimisele vaid inimese spirituaalsele maailmale? Sest minu arvates jumala ülistamine ja tema vihaga ähvardamine on see, mis inimesi religioonist peletab…


  12. 12
    Sven

    Arvan, et kui inimesed mõistavad kogukonna tähtsust ilma religioonita sügavamal filosoofiliseltasandil paraneb meie koostöö märgatavamalt paremaks kui USA religioosetel inimestel, kellel võib mõnikord massihullus saatuslikuks saada.
    Väikene satiiriline nali, millega ma ei õigustaks massihullust ateismis: Kui minna kuhugi A kohta kus on kõik põhjendatud usuga, siis tappes inimese võime saada vabaduse üksnes mainides jumal ütles nii. Järelikult on siisn küsitavusi.


  13. 13

    Riik säilitab keelt ja arendab kultuuri ainult ühel eesmärgil – et olla jätkusuutlik, et olla elujõuline süsteem. Nõrgemate eest hoolitsemine muudab ühiskonda humaansemaks, tänu millele saab riik endale lojaalsema kodaniku.
    Kui ettevõtte eesmärk organisatsioonina on teenida aktsionäridele kasumit, siis riigi eesmärk on toimida efektiivse organisatsioonina. Ma ei näe siin sisulist vahet.


  14. 14
    A-L

    President Ilvese sõnad on ju õiged, et ühtne heaolu parandamine algab igast inimesest endast. Tema mõtlemisest ja sellest kui palju ta ise on valmis oma heolu parandamiseks tegema.

    Ühelt poolt oleme kujunenud turistiühiskonnaks. Kus ise ei pea midagi tegema. Seda suhtumist on näha igalt poolt ning ka lapsed on viinud selle suhtumise oma vanematelt edasi kooli, kus õpetajad on nende teenindajad. Ka kõige lihtsamad tegemised nagu iseenda prügi panemine prügikasti mitte visata maha ja eeldada et selle koristamine on kellegi töö.
    Teiselt poolt on oluline ainult kasum ja raha. Kus ülemuse soov on maksimaalset tööd minimaalse raha eest. Töötaja soov aga teha minimaalselt tööd maksimaalse tasu eest. Töö kvaliteet pole oluline. Kui motiveeritud on töötaja pole ka oluline, kuna eelatakse, et palk on kõige tähtsam motivaator.

    Praegugi veel vahest bussiga sõites mõned vanainimesed unistavad, et ohh kui hea nõuka aeg oli. Kõik toodi kätte millegi pärast ei pidanud ise pingutama. Aga kui nüüd mõelda siis mida toodi. Siis ei olnudki eriti midagi ja kõike sai jao pärast. Ei tekkinud mõtetki midagi rohkem nõuda.
    Ja kuidas nüüd asjalood on. Igaüks istub oma nurgas ja vannuvad riiki ja ametnike taga. Selle peale ei tule keegi, et võiks ka ise midagi teha. Enam ei tule käsku kuskilt kõrgemalt mida kõik täitma peavad. Nüüd on igaühe rahaline ja emotsionaalne õnn enda kätes. Vabadus mida nii meeleheitlikult sooviti aga millega ei oska ise midagi peale hakata.

    Mis aga puutub rahva lambaks tembeldamiseks Ilvese poolt kuna ei usaldata presidenti valima siis kas see on just kõige õigem väljend? Sellise ettepaneku oleks võinud riigikogu teha aasta või paar varem mitte nädal enne valimisi.


Lisa oma arvamus:




Teenuste täpsem tutvustus lisandub lähipäevil.