Milline reklaamistrateegia omab internetis kõige suuremat tootlikkust ja miks sellest nii vähe räägitakse?




Jääb mulje, et ettevõtted kipuvad sööma ära kõik, mida reklaamiagentuur neile ette söödab. Isegi, kui agentuur deklareerib kõva häälega oma nr.1 prioriteediks kliendi tegelike huvide eest seismise, siis praktikas on väga hästi näha, kuhu reklaamiraha tegelikult suunatakse – kampaaniatesse, mis piltlikult väljendades näevad välja nagu suured ahjud, kus raha põleb väga kiiresti. Jah, sooja saab küll, kuid millise hinna eest, see on omaette küsimus.

Ei tahaks üldse iroonitseda, kuid jälgides, mismoodi paljud reklaamiagentuurid internetis turundavad, siis hakkab mul küll nende klientidest väga kahju.


Internet ei ole trükiväljaanne ega TV

Vaata, mis toimub Eesti Päevalehe, Postimehe, Ekspressi või mis tahes teise suure külastusega portaali lehel. Seal kasutatakse valdavalt samasugust reklaamistrateegiat, mis tavameedia puhulgi – printreklaam tehakse bänneriks ja kogu lugu. Ühe peabänneri pinna ostmine üheks kuuks läheb maksma 150 -160 000 krooni. Hind oleks põhjendatud siis, kui tootlikkus on hea. Mida aga räägivad meile online väljaannete reklaamimüüjad? Nad põhimõtteliselt ei taha rääkida CTR’ist (Click Through Rate).

Iga turundaja number üks ülesanne on saavutada ettevõttele seatud müügimahud. Jääb mulje, et seda soovitakse saavutada sõna otseses mõttes „iga hinna eest“, sest raha lihtsalt loobitakse tuulde.  Aga võib-olla ei teatagi paremat moodust? Võib-olla pole agentuurid julgenud rääkida oma klientidele seda, et internet on kõige võimsam otseturunduskanal, mis iial loodud? Võib-olla suurem osa Eesti ettevõtteid ei teagi, et kõige efektiivsem turundustööriist internetis on sisuturundus? Võib-olla agentuurid ei räägi sellest, kuna puudub kompetents, viitsimus ja tahtmine ümber häälestuda? Tegelikult pole siin midagi oletada, see kõik ongi just nii.

Siit ka soovitus – paljud reklaamiagentuurid müüvad sulle maha hobuse koos vankriga. Paraku ei pruugi aga vankri järele tihti vajadust olla. Internetis pole mõtet massiturundust teha, see on raha raiskamine. Kui sa ei tegele internetis suhete loomise ja dialoogi arendamisega, siis 98% külastajatest ei tunne su vastu kunagi huvi. Sama hästi võiks Eesti Päevalehe reklaamis kasutada läti keelt – inimesed näevad su logo, firmastiili ning siis pööravad teise lehe…


Reklaamiloojad peavad trikitama, sest see on nende elukutse.

Kutsume inimesed reklaami osalema, teeme tarbijamänge, kaasame nad turundussõnumi levitamisse läbi huumori, nalja või mingi muu „triki“. Trikitamine annab internetis lühiajalisi tulemusi. Trikitamiste eest saab küsida rohkem raha. Trikitamine ei kasvata pikemas plaanis kliendilojaalsust, küll aga annab see võimaluse jagada parima triki sooritajatele auhindu.


Internetiturundus, see on:

  1. Pikaajaline väärtuse loomine tarbijale, millega kaasneb pikaajaline tulu ettevõttele.
  2. Minimaalsed reklaamikulutused
  3. Brändiarendus, ilma massiivse turunduseelarveta
  4. Müügiprotsessi viimine internetti
  5. Suurem kliendilojaalsus kui kunagi varem
  6. Kõige suuremat tootlikkust omav turunduskanal


Kui sul on tekkinud küsimus põhjendamatult suure reklaamieelarve kohta, siis loe seda internetiturunduse raportit

Telli endale teavitus uuest blogipostitusest e-maili peale või liitu meie rss feediga

Lisa oma arvamus:




Teenuste täpsem tutvustus lisandub lähipäevil.